Ma tahtsin nii väga Merikest mingile jõulukontsertile viia, aga Rapla maakonnas ei olnud väga midagi toimumas. Kuni ma leidsin, et Märjamaa Rahvamajas on Arsise kellade jõulukontsert. Ma tean neid küll, aga ei ole kuangi juhtunud nägema, kuidas nad musitseerivad. Küsisin Merikese käest, kas ta sooviks minna ja minu rõõmuks ta soovis :) Ostsin piletid ära ja ütlesin Merikesele, et see on minu jõulukink talle. Ta natuke tahtis vaielda, aga ma ei jätnud talle väga valikuvõimalusi, sest tema ei saa pangas ülekandeid teha :D
Täna oli siis see päev, kui Arsise kellade helinal saabus neljas advent. Meil vedas, saime kohe esimesse ritta istuda, ma sain ilma segajateta pilte teha. Aga saal oli täis, st inimesed ikkagi olid tulnud kontserti kuulama. Olime Merikesega end lille löönud ja ma ei teadnud, mida oodata. Arvasin, et igal ühel on kaks kella ja nendega ta mängib, aga tegelikult oli igalühel kümme või rohkemgi kella ja see, mida nad tegid, oli uskumatu!
Dirigeeris Aivar Mäe. Alguses musitseeris noorte ansambel. Nad esitasid mitu lugu, minu jaoks kõige hämmastavam oli "Kimalase lend". See, mida nad tegid, see oli ulmeline. Nende käed käisid ülihelikiirusel ja Aivaril oli higipiisk oimu kohal. Igal mängijal oli mingi 8-10 kella ja siis ta sujuvalt vahetas neid, vahepeal oli osadel neli kella kätes. Käes olid neil valged kindad. Ja nad teevad seda kõike põhitöö ja õppimise kõrvalt. Ma ei jõua ära imestada, kui andekad on inimesed ja mul on nii kahju, et mina ei oska ühtegi pilli mängida.
Siis tulid seeniorid mängima, kuhu jäid ka mõned noored. Neid Aivar ei dirigeerinud, sest ta mängis ise ka ansamblis. Viimase loo ajal tulid noored ka ja nad esitasid kõik koos "Püha öö". Saal laulis ja kellad helisesid. See oli imeline!Aivar rääkis lugude vahel jutte ja suu peale ta kukkunud ei ole - koguaeg sai naerda. Suured kellad, väiksed kellad... Lihtsalt võrratu!









Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar