laupäev, 5. november 2011

Andeks saamise nädal

Lubasin nädala sees poistele, et kui saabub laupäev, siis kokkame midagi head. Midagi, mis võtab rohkem aega ja nädala sees eriti ei jõua teha, sest programm on viimasel ajal tihedam, kui me sooviksime. Tase oli see, kui me teisipäeval peale keraamikaringi pidime minema Sebastianiga Anu juurde ja mul oli 35 minutit aega, et teha valmis söök. Põhimõtteliselt lendasid pannile pooltoored spagettid ja olimegi jälle läinud. Sellistel hetkedel ju ikka lubad mida iganes, et kõik see jama andeks saada. Robini arvates pole midagi mõnusamat, kui mamps teeb pizzat ja Sebastian arvab, et kui ikka tahetakse andeks saada, siis peab vahvleid küpsetama. Vot selliseid asju peab tegema ema, kes tunneb süümepiinu, kuna elu on läinud tavapärasest rütmist välja.

Ma kasutan pizzapõhja tegemisel parimat pitsapõhja ja see kannab säärast nimetust auga väljateenitult. Väga lihtsalt käsitletav taigen ja maitseb hästi. Eriti meeldib mulle, et seal sees ei käi 100 grammi võid nagu muidu pärmitaigen nõuab, vaid hoopis oliiviõli. Jahu osas olen ma ka pigem kokkuhoidlik, sest olen aru saanud, et olgu siis pisut kleepuv ja käte küljest mitte nii kergesti lahti tulev, kuid maitseomadustelt on selline taigen parem, sest jääb pehmem ja õhulisem. Igatahes - see on see taigen, mis mulle sobib ja siiani on sobinud sööjatele ka. Vähemasti nendele, kes söönud on.


Katte osas olen ma seda meelt, et pigem vähem. Üks pizza sai peale tomatipasta, basiiliku, salaami, poole jagu tomativiile ja mozzarella.

Teine pizza sai katteks tomatipasta, basiiliku, tüümiani, toorsingi, kolmveerandi jagu tomativiile ja ohtralt mozzarellat.


Minu tagasihoidlik arvamus on, et TULETAEVASAPPI, kui hea lõhn:D Palju parem, kui pooltoored spagettid. Maitselt meeldis mulle toorsingiga rohkem. Salaamiga oli liiga "tavaline". Robin ei tea ikka veel, kumb talle rohkem meeldib, kuid kipub jääma salaami poole, sest see on nii "tavaline". Ema juhtus ka meil olema ja tunnistas mõlemad pizzad heaks, kuid tema juttu ei tasu eriti tõsiselt võtta, sest ega ta ei julgeks öelda ka, kui ei maitsenud. Sebastiani tagasihoidlik arvamus on, et "Mis ema sa selline oled, jätad lapse nälga!". Kuid ta vähemasti üritas, st võttis imepisikese ampsu ja tunnistas minu töö ja vaeva jäledaks. Täiesti söögikõlbamatuks. Peale pikemat mõtlemist ta ütles, et vähemasti nägid ilusad välja. Kompliment missugune:)


Sebastiani pizza oli täna õhtul selline:

Ma võiksin romaani kirjutada selle lapse toitumisest. Imestan siiralt, et tal verepilt veel nii normaalne on nagu on. Arvestades, et tema organismist käib igal ööpäeval läbi umbes 7 liitrit vett ja vajalikest toitainetest on puudu nii-jube-palju, siis vapper mees, ausõna. Aga oma vahvlid ta sai nagu lubatud. Kuid isegi sellega ei saanud ma andeks seda, et ta õhtusöögist ilma jäi. Ma saladuskatte all võin öelda, et ta tegelikult ise ütles, et ma ei pea talle eraldi sööki tegema, sest ta sööb minu tehtud pizzat. Selle lause ta unustas peale pizzatüki allaneelamist. Homme on menüüs miski kartul ja kaste, et saada andeks. Kohutav. Ma üritan juba nädal aega erinevaid asju andeks saada ja laupäeva õhtuks pole ma veel valmis saanud.


2 kommentaari:

  1. Uskumatu, et ühe lapse käest ei saa andeks pitsa ega kookidega :) Vapper laps ja veel vapram ema, et te ikka jaksaks!

    VastaKustuta
  2. See pole jah see laps, keda söögiga/koogiga/kommiga annaks ära osta. PS. Ta ei söö mitte ühtegi kommi ega šokolaadi:D

    VastaKustuta