Keraamikaring

Mul on vist suhtlemisvaegus. Uusi postitusi tuleb juba nagu Vändrast saelaudu:D

Kes veel ei tea, siis ma käin umbes oktoobri algusest Varbola Koolis Marikal abiks keraamikaringi läbi viimas. See tähendab, Marika on juhendaja ja mina samal ajal õpin ametit, abistan lapsi ja pesen lappe:D Lastel hakkab esialgne vaimustus üle minema ja järgi  jäävad need lapsed, kellele saviga pläkerdamine meeldib. Kui esialgu oli neid kohal 17-18, siis hetkeseisuga on alles 11 last. Koolilaste grupp hakkab muutuma selliseks, et neid on suhteliselt kerge hallata. Koolilapsed käivad 14.00 ja lasteaialapsed 15.00. Lasteka lapsi ongi vähe - tavaliselt kohal 6-7.

 Koolilaste looming

Koolilapsed on selle lühikese aja jooksul valmis meisterdanud hunniku seeni, siile ja krokodille ning lasteaialapsed usse, putukaid ja tigusid. Üldiselt võib öelda, et nad on kiired, liiga kiired. Ma ikka tuletan neile alalõpmata meelde, et kunstis ei võida see, kes saab esimesena valmis. Mind õige pisut häirib ka see, et kõige sagedasem lause, mida nad kasutavad, on: "Ei oska!". Ma taban end pidevalt arutlemas iseendaga, et kust tuleb tänapäeva laste abitus. Õpitud abitus. Täna kohalolnutest ainult kolm-neli last olid sellised, kes muudkui tegid ja ei vajanud pidevat kinnitust oma tegevusele ning ei maininud iga viie sekundi tagant, et nad ei oska.

Katariina käib ka minuga Varbolas:)

Loomulikult käib minuga alati kaasas ka Sebastian. Kogu selle aja vältel ta on keeldunud savi puudutamast, sest ta on näinud, et see määrib käsib ja mustad käed on tõsine probleem. Ma olen talle pidevat selgitustööd teinud, et savi on selline asi, mis tuleb pestes väga kergesti käte pealt maha. Olen elav eeskuju:D Siiani on ju kõik lapsed ja mina oma käed puhtaks saanud. Ma ei tea, kuidas see juhtus, aga täna see juhtus!

Ta voolis päkapiku. Selles tunnis, kus olid lasteaialapsed. Ta polnud küll nõus nendega samasse lauda istuma, kuid igatahes ta voolis. Ma ei hakka siinjuures pikalt rääkima teemal mustad ja ristatud sõrmed, kuid oma töö ta tegi valmis. Kodus ta ütles, et rohkem ta seda teha ei kavatse, tema ei suuda taluda sellist mustust:D Aga minul on nii hea meel. Kaks kuud võttis aega. On see vähe või palju? Ega pole vahet ka. Mul on alati hea meel, kui ta teeb midagi sellist, mida ta on peljanud.

Robin on minus nats pettunud, et me teeme keraamikaringi just teisipäeviti, kuna temal on sel päeval jalkatrenn, aga kui talle antakse valida, kas voolida savist seen või lüüa latist sisse, siis... Viimane valik on alati õige.

Meie näpime savi edasi. Vähemasti nendega, kellel soovi ja kannatust on:)