laupäev, 12. november 2011

Skulptuur

Teema oli skulptuur, tunni viis läbi Grete. Millest ma räägin? TLÜs kunstididaktika loengus viime sügissemestril läbi tunde. Grete oli esimene julge ja tunniteema oli skulptuur/skulptor. Meie olime ka skulptorid ja pidime ühendama loodusliku materjali plastiliiniga ning valmistama looma. Selline sunnitud olukorras töötamine on nii pingeline. Oleme muidu selline väike ja sõbralik grupp (meid on pidevalt kohal ainult 8-10 üliõpilast, kunstididaktikas vist ongi meid ainult 8), kuid nii vaikseid kunstitunde nagu me TLÜs läbi viime, annab päriselus ikka otsida. Vaatamata pingele oleme me siiski väga kohusetundlikud ja teeme oma töid suure hoolega.

Kristeli, Eiliki ja Ennikese looming


Tiia, Sireti, Siiri ja Kritty looming

Mul on hea meel, et valisin andeainena kunsti. Mulle tõesti meeldib igasugune nikerdamine ja joonistamine ja maalimine. Kui mina tundi läbi viin, on teemaks fotograafia. Ma ei teagi, kuidas see kohe nii kujunes, et Ennike võtab fotograafia, kuid mis seal salata, eks ma käin fotokas kaenlas ringi ka päris palju. Peale fotografeerimise meeldib mulle siiski ka traditsiooniline kunst - see, mida me harjumuspäraselt kunstiks peame (maalimine, joonistamine, voolimine jne).

Minu hiir

Sebastian on ka viimasel ajal väga palju voolinud. Teda ei häiri enam nii väga, et käed saavad mustaks ja ta oskab end lohutada, et kohe, kui töö on valmis, saab käed puhtaks pesta. Ometigi on tõsiselt suureks probleemiks küünte alla kogunev plastiliin, kuna see häirib teda väga, aga mõnikord on küüned nii lühikesed, et mul on raske seda sealt alt kätte saada. Sellistel hetkedel võib ta täiesti endast välja minna. Ometigi võin öelda, et võrreldes varasemaga on areng märgatav. Valminud tööd näevad sellised välja ka, mida ta on soovinud voolida.

Õunapuu, korv õuntega, puravik, Eesti lipp, päike

Savi puudutamiseni me veel jõudnud ei ole. Käib juba 1,5 kuud keraamikaringis kaasas, kuid ei julge savi katsuda. Ütleb, et see teeb käed väga mustaks. Mina olen aga väga järjekindel ja võtan teda ikka ja jälle kaasa - küll ta ükskord julgeb sõrmed savi külge panna:)

1 kommentaar: