Kui alustada päris algusest, siis on juhtunud selline lugu, et erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu olime me sunnitud muretsema endale uue auto. Me siin oleme selllised Volvo kummardajad ja nii on ka uus auto samast sarjast. Reedel käisime Tallinnas ja mina sõitsin vana Volvoga uue Volvo sabas koju. Laupäeval oli kindel soov ja tahtmine saada uue autoga sõita, aga väga plaane polnudki. Ainus kindel plaan oli teha midagi head süüa Jamie retseptiraamatu järgi. Peale pikka otsingut jõudsime üksmeelele, et novembrikuu halli päeva sobivad hästi tema kiiskuga suvised makaronid ja ürdisalat.
Sõna "ürt" pani paika meie esimese kindla tahtmise ehk uue autoga sõidusuuna. Teadaolevalt ei ole võimalik meie väikesest alevist rohelist osta - peale hiina kapsa ja lehtsalati. Ma muidugi ei suuda sellest asjast aru saada, aga ma pole ettevõtja ka - küllap sellele on väga loogiline seletus, miks Märjamaale ei ole võimalik müügiks tuua kala ega ürti. Igatahes otsustasime sõita Laagri Maksimarketisse ehk lähimasse suurema valikuga toidupoodi. Ega me sealt ka kõike vajalikku ei saanud, kuid enamuse siiski. Ja sõita saime ka... Iseasi muidugi on see, et kas see ikka peab nii olema, et kui tahad nädalavahetusel panka minna, pead Raplasse sõitma ja kui tahad maltsa osta, pead linna sõitma. Siinkohal jäägu igaleühele oma arvamus. Minu arvamus peaks olema läbi lillede ära öeldud.
Minu blogi ei ole toidublogi ja seetõttu ma ei hakka täispikka retsepti ja valmistuskäiku siia üles kirjutama, aga ma kirjutan üles nende kahe toidu valmistamiseks vajaminevad toorained - juhul, kui keegi soovib sellise pasta ja salati kokku keerata. Ürdisalatit võib täitsa vabalt teha ka isesesiva roana, sest tegu on tõesti väga maitsva salatiga. Pasta puhul tasub ettevaatlik olla, kui ei talu sidrunit, sest seda on seal sees ohtralt.
Makaronide valmistamsieks läheb vaja: 2 munarebu, 125 g parmesani, 2 sidruni riivitud koor ja mahl, väike kimp värsket basiilikut, 500 g pastat (meil olid lintnuudlid).
Salati jaoks läheb vaja: 8 pancetta-viilu (meil oli 200 g veiseliha toorsinki hoopis), 1 küüslauguküüs, 1 sl fenkoliseemneid (meil olid kõrvitsaseemned, sest pole fenkoliseemnete sõbrad), 100 g pestud rukolat, väike kimp värsket münti, väike kimp värsket estragoni (meil ei õnnestunud seda saada), suur peotäis viinamarju, 2 sp palsamiäädikat (meil on Borgese toode), 0,5 sidruni mahl, oliviiõli, soola, pipart.
Valmistuskäigus ei ole midagi keerulist ega ületamatut, maitse seevastu on tavapärasest hoopis huvitavam. Kui kedagi väga huvitab, kuidas antud roogasid valmistada, siis kirjutage mulle. Ma vastan meeleldi:)
Meie sööme selliste pastaroogade kõrvale alati ciabattat ja joome sidruni-apelsini-mündi vett. Meie perele maitses väljavalitud toit väga ja retsept läheb kindlasti kordamisele. Nüüd võime vahest niisama Tallinnasse toidupoodi ka sõita, sest võrreldes vana Volvoga sõidab uus Volvo justkui ainult aurude pealt:D
Ei saa jätta mainimata ka seda, et kuna menüüs oli uus toit, siis nagu ikka sellistel puhkudel kombeks, peame me valmistama lisasöögi Sebastianile. Ta soovis tavapärast pastat hakkliha ja koorega. Tema väga tundlik maitsemeel ei ole võimeline vastu võtma neid uusi ja huvitavaid maitseid, talle meeldib harjumuspärane ja turvaline. Isegi lõhn olevat olnud jäle. Me suhtume sellesse täiesti rahulikult ja püüame siis talle midagi muud pakkuda, et ikka kõik söönuks saaksid ja loomulikult on tal siis järgmisel päeval õigus valida, mida söögiks valmistatakse.
Söögi suhtes me üksmeelele ei jõua, aga õnneks Volvo meeldib kõigile:D Loodetavasti ta teenib meid sama hästi, kui vana ja me saame selle autoga sõita palju huvitavaid trippe.
PS. Magustoiduks olid meil eile pisi-pavlovad sellest blogist. Mina ei tea, milles asi on, kuid mina neid pavlovaid pildile ei saa. Ma teen neid juba vist kümnendat korda, kuid nii palju, kui ma neid pildistada olen üritanud, pildid välja ei tule. Nii ka seekord. Järgmine kord proovin uuesti:)
Kadri, mine vaata korra ukse vahelt õue... Mina ei taha:D
VastaKustutaNaljanina:)Mul on aknad metsapoole ju:D
VastaKustuta