Me oleme siin Ruthiga natukene kõndimas käinud. 26. mail toimus Raplas Selveri suurjooks, kust me võtsime kepikõnniga osa. Distants oli 5km. Kuna Ruth ei jookse, siis kepikõndisime, mis võibolla polnud kõige arukam mõte, sest meie kõpikõnni kogemus on alles nii väike ja ausalt öeldes see 5 km oli ikka paras piin. Ma muidugi olin üsna halastamatu ka ja kõndisin Ruthist paar sammu ees ehk siis hoidsin tempot. Vahepeal igaksjuhuks küsisin, mis ta pulss teeb. Enamuse osa ajast oli ilus, aga korra läks ikkagi pisut kiireks ka, kuid ei midagi hullu. Rada oli suhteliselt igav, ma arvan, et Raplas oleks saanud ka huvitavama raja teha. Enamus rajast möödus asfalti peal, kuigi Raplas on ju isegi terviserada olemas. Seda oleks ilusasti saanud ära kasutada ja kõikide jooksjate, käijate ja kepikõndijate jalgu säästa. Protokollis olin mina ajaga 00:48:50 599ndal kohal, naiste arvestuses 343 kohal. Ruth oli ajaga 00:48:51 600ndal kohal ja naiste arvstuses 344 kohal. Raske oli. Tõenäoliselt keppide pärast.
1. juunil käisime lastekaitsepäeva raames Rimi heategevusjooksul, kus 30% osalustasust annetati Tallinna Lastehaiglale ülekaaluliste laste suvelaagri korraldamise toetuseks. Minu jaoks olid need mõttekad 5km, sest head on alati hea teha. Ilus medal oli boonuseks. Oleme ise Arvoga olnud kunagi ülekaalulise lapse vanemad ja tegelikult teame, kui raske see kõik on. Õnneks kasvas Robin suureks ja tugevaks meheks ning ülekaalulisus teda enam ei kimbuta, mis muidugi ei täheda seda, et ta ei peaks natukene vaatama, mis ta suhu paneb. Maiasmokk nagu ta on :) Emasse...
Rimi jooksu protokollis on kirjas, et minu aeg oli 00:48:48, koht 524, naiste seas 244. Ruthi aeg oli 00:48:48, koht 525, oma vanusegrupis 16nes koht. Sellel jooksul oli üks hetk selline tunne, et oleks ka tahtnud joosta, kuigi ma tean, et ma ei saa. Võrreldes Selveri jooksuga oli rada ägedam, sest oli tõuse ja langusi ehk siis pidid rohkem pingutama ja siis sai inertsist langusel puhata.
Ega mulle need suured rahvamassid ikka väga ei istu ja üksi ma ei läheks sellistesse kohtadesse mitte mingil juhul. Minu jaoks oli Rimi jooks väärtuslikum, sest sellega sai head teha. Minu lapsed tegid lastekaitsepäeva puhul Marguse juures talgutöid :), aga õhtul said sauna, grilli ja muidugi UEFA meistriteliiga finaali vaadata. Aga et ma ei tunduks viletsa emana, siis täna ma viin nad loodusesse :) Lapsi peab kaitsma ju iga päev - vahet ei ole, kas 1. või 2. juunil.
Kui ma siin mingil ajal panin kirja 100 asja, mis ma tahan ennem surma ära teha, oli miski numbri taga kirjas, et tahaks ühe korra elus ühe medali kaela saada, siis täna mul on neid juba kolm. Aitäh Ruth! Ilma sinuta poleks seda juhtunud. Ja peale medali... Liikumine on igaljuhul terviseks - kas siis medali järgi või niisama.
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar