Poisid isaga öösel matkamas

Sellel ajal, kui meie Ruthiga mööda Pärispea poolsaart ringi hulkusime, korraldas Arvo poistele ja oma vennale matka kohalikus kandis. Meie mehed on täielikult veemehed, kõige parmini tunnevad nad ennast ikka kuskil vee ääres. 

Meesinimeste retk algas sellega, et kõigepealt sõitsid nad Märjamaalt Seljamaale, kust nad panid varem täispumbatud paadid kummagi venna Volvo katustele ja sõitsid paadid Konnakveski ojale, kus Kasari jõgi ja Konnaveski oja saavad üheks. Aivari Volvo paatidega jäi sinna ja meesinimesed sõitsid Arvo Volvoga Kohatu silla juurde. Nüüd jäi Arvo Volvo sinna silla juurde ja asusid mööda külavaheteid jalgsimatkale, et paatide juurde jõuda. Mööda metsi, põlde ja teid kõnniti umbes 8km. 

Jahimehe onn

Umbes 21:45 asusid Aivar+Robin ja Arvo+Sebastian paatidega teele. Umbes kahe tunni pärast tegid nad puhkepeatuse, kus nad küpsetasid vorsti ja tegid kettlyga kohvi ja teed. Puhkus kestis umbes 45 minutit, sest vaatamata lõkkele oli õues ikkagi üsna külm. Autos hiljem näitas, et ainult 9 kraadi sooja oli sel ööl. 

Asuti edasi teele, sest selleks ajaks oli ainult üks kolmandik aerutatud. Kõige suurem üllatus oli, et seal oli suur, lai, sügav, vaba vesi ja kõrkjateta jõgi, suurepärane ujumiskoht ja kalapüügikoht. Väikeste pausidega liiguti muudkui edasi. Aivar ja Robin vaatasid lampidega kalu, sest neil olid ahingud kaasas, aga kala ei olnud. Olid ainult viidikad. 

Umbes natukene ennem kahte jõudsid nad sellise osani jõest, mis oli paadiga läbimatu. Jõgi oli kivine, madal ja nad pidid oma paate mitusada meetrit edasi tassima. Kõndides jõudsid nad liitumiseni Hellamaa ojaga. Sealt aerutasid nad nii kaua, kuni jõudsid Veskitalu tammini, kus pidid ka paatidest välja tulema ja neid edasi tassima. 

Päikesetõus Seljamaal

Kohe peale tammi jõudsid nad tagasi Kohatu silla juurde ja kell oli selleks ajaks pool kolm. Siis nad sõitsid Arvo Volvoga Aivari Volvo järgi. Kuna seal oli väga mudane, siis jäid mõlemad autod mudasse kinni. Aivar ja Robin lükkasid Arvo volvo välja ja siis Aivar rammis end ka ikka sellest mülkast välja. Siis nad sõitsid kõik koos Kohatu sillale ja laadisid paadid auto katustele ning  sõitsid koju. Pool neli hommikul olid kõik see mees kodus ja valmis puhkama. 

Hommikul magasime perega oma öiseid seiklusi välja. Terve laupäev möödus magades ja kohvitades, kuigi meesinimesed olid vapramad ja läksid veel õhtul Sippa chillima. Mina olin omadega nii läbi, et ei teinud mingit katsetki seltskondlik olla. 

Ilus eksole? Ühed siin ja teised seal.... Kuskil teel võiks kokku ka saada.... oleks vajalik ja tervendav. Hea, et Arvo viitsis poistega putitada, sest 25km oli nende jaoks liig mis liig. Või on see pigem siiski mugavustsoon... Ei teagi Aga kui nad ei taha, siis ei taha. Küllap teeme ikka suve jooksul ka suuri ja vahvaid või väikseid aga meeldejäävaid asju. Perega :)

Vahvad tegemised :) Väga tervendav ja mõnus, seiklusrohked ja ärevad matkad mõlemad. Ilus on Eestis elada kui meie ümber on ilus ja soe suveilm. Ja mis suvi see on, kui seal ei ole mingeid ekstreemsusi. Poisid said ka mõnusa adrenaliinilaksu ja me Rutiga oleme juba järgmisele hullusele kirja pandud :) 

Nautige suve - nii palju või vähe, kui meil seda on :)

Teie Ennike