Kultuurne BungyPump

Selle eest hoolitseme me Ruthiga mõlemad tublisti, et meil jumala eest igav ei hakkaks. Teate, see on justkui süvenev. Muudkui leiad uusi asju, mida tahaks proovida jne... Veel alles väga vähe aega tagasi käisime Ruthiga elu esimesel kepikõnnil ja minule igatahes väga meeldib keppidega kõndida. Seekord aga sattusime Tallinna Vanalinna BungyPumpima. See on üks selline kepikõnni liike, kus kasutatakse erineva raskusega keppe (4, 6 ja 10kg) ja need kepid vetruvad. See raskus ongi sinna vedrustuse sisse pandud. Mille poolest need on tavalistest keppidest paremad? 

• Kuni 77% suurem kaloripõletus võrreldes tavakõnniga.
• Kõndides BungyPump keppidega on kasutuses 90% keha lihastest.
• Treenid keha vormi ja tugevust samaaegselt
• BungyPump keppe saab kasutada olenemata vanusest, vormist või soost
• Õrnad Su õlgade ja küünarnukkide suhtes
• Heaks kiidetud meditsiiniekspertide poolt – kasutatakse taastusravis
• Sobilik kõigile, alustades igapäevastest treenijatest ja lõpetades tippsportlasega

Kuna meil oli tegelikult ikkagi rohkem kuluuriprogramm kui trenn, siis ega me nendest keppidest viimast võtta ei saanud. Kultuuri saime see-eest kuhjaga. Giid rääkis meile vanalinnas asuvatest kirikutest, nende ajaloost, samuti mustpeademajast, KGB ülekuulamiskambritest, Kalevi kooogipoest  (sinna võiks kunagi sattuda) jne. Minu joaks oli kõige muljetavaldavam juhuslik kohtumine Anatoliga, kelle õu oli tema enda kätega meisterdatud puidust asju täis. Kõige ägedamad olid 7 surmapattu, mis olid läbi visualiseerimise looks tehtud. Ta tõmbas ühte nööri ja teist nööri, avas ühe klapi ja teise klapi ja selle näiliselt ühe puidust pildi tagant tuli välja terve lugu. Üliandekas inimene ja väga muheda jutuga. Rääkis küll aktsendiga, aga täiesti ilusat eesti keelt ja oskas oma lood nii ägedalt rääkida, et olekski kuulama jäänud. 

7 surmapattu

Sellega sai päriselt kiikuda, kui nööridest tõmmata

Anatoli jutuhoos

Veel oli seal hoovis töökoda, kus kõige alumisel korrusel  valmistati paberit, teisel korrusel illustreeriti ja kolmandal galigraafia. Neid kaarte saab sealt koha pealt osta, väga erilised ja ilusad kaardid on, suuremalt jaolt akromaatilised. Lihtsuses peitub võlu. 

Ilmaga ainult ei vedanud mitte üks raas. Vihma sadas ja külm oli, napid 10 kraadi sooja, kui lõpetasime kell 22.30. Ennem, kui lõpetasime, tegime treeneriga veel keppidega harjutusi, sest ta ütles, et trenn võib ära jääda, aga võimlemine peab olema :) 

Minule meeldis ja no hädasti oleks nüüd ju neid keppe vaja.... Arvo lubas vaadata, mis teha annab, sest Soomest saab praegu neid poole odavamalt, kui Eestis müüakse. Aga ma ütlesin talle ka seda, et ma ei sure ära, kui ma neid keppe ei saa, ma võin tavaliste keppidega ka kõndida. Eks paistab siis, kas saab või ei saa. Ruth saab igaljuhul. Kes kepikõndi harrastab, võiks ikkagi ka korra proovida neid teistsuguseid keppe - neil ausõna on vahe vahel. Ülakeha saab hoopis rohkem mahvi, kui tavaliste keppidega. 

Meie aga läheme uutele tegudele, sest me ju ikka hoolitseme korralikult, et meil igav ei hakkaks :)

Teie Ennike