Iga kord, kui mul on köögis tegemist nisujahuga, siis ma kirun ennast maapõhja, et mul ei ole põlle, sest täpselt iga kord pean ma selle jahuga mökerdamise pärast riided ära vahetama. Tuleneb see muidugi sellest, et ma lihtsalt plähmerdan ja kui rullin, siis rullin kohe isuga ning eriti ei süvene, kuhu ja kui palju seda jahu satub. Protsessi ajal. Kui protsess läbi saab ja ma ennast hindavalt pealaest varbaotsani vaatan, saan aru, et... mis kuradi perenaine ma olen, kui mul ei ole isegi ühte korralikku põlle!
Ja siis, nagu kiuste, näen mina FB-s, et Maret on kelleltki Airilt saanud kingituseks põlle. Ise õmmeldud, ilusa põlle. Süvenesin siis, et kes see Airi on? Lapibutiigi omanik muidugi, miks ma teda ei tea, tean ikka. Sinna poodi on käsitöölistel ikka asja. Kommenteerisin Mareti pildi all, et mul on ju ka põlle vaja, aga ma tahan ise endale põlle teha! Kes ometigi õpetaks? Ja kujutad Sa ette, Airi kommenteeris, et tema võib mind õpetada. Lihtsalt. Niimoodi. Täiesti võõrast inimest võib õpetada. Mina muidgi võtsin sõnasabast kinni ja...
....käisin eile põlle õmblemise õpitoas. Haarasin Mareti ka kaasa, kes ütles, et tema pole mingi õmbleja ja ei tema oska õmmelda ja et õmblemine pole tema tassike teed ja üleüldse - ta ei oskagi õmmelda. Ma ütlesin, et mis ta mõtleb siis, miks ma sinna õpituppa lähen, kui ma oskaksin õmmelda? Ma ei tea, kas oli see minu ilus veenmisoskus või hoopis Mareti nõrkusehetk, aga igatahes pani ta endale kalendrisse kirja 24. juuli peale kell 14.00, et ta läheb põlle õmblema :) Ja nii me kõpsti Lapibutiigis olimegi.
Aga ennem seda, kui ma Airi juurde jõudsin, oli mul kindlasti vaja oma põllele tasku tikkida ja kuna mulle nii väga meeldis pärimuslaagris Kristiina arhailine mulgi tikand, siis natukene guugeldamist ja asusingi tikkima. See on hoopis teistsugune tikand, kui lilltikand, sest arhailises tikandis on esindatud puhtad ja kirkad sinine, punane, kollane ja roheline toon. Midagi ei hajutata - kõik on selge ja tugeva sinisega piiritletud. Mulle väga meeldis seda taskut tikkida ja ma juba keerutan oma peas järgmist eset, kuhu saaks arhailist tikandit peale tikkida.
Kui tasku valmis, leppisime Airiga päeva kokku ja läksingi õmblema. Nagu öeldud - Maret tuli ka :)
Airil oli kenasti töötuba valmis, lõige välja otsitud ja hakkasimegi tööle. Mina olen selline....hobiõmbleja ehk siis mitteõmbleja ehk siis ma ei tea tegelikult õmblemisest mitte midagi. Mõned asjad elus olen masina alt välja lasknud, aga tegelikult ei tea ma sellest midagi. Kandipael? Aurutad sentimeetri maha ja siis mõõdad neli ja keerad ära ja millimeeter äärest õmbled kinni ja ...uh, jube peene värk. Ma ausõna polnud oma elus midagi kuulnud kandipaelast (oleks ma hingest teadnud, ma oleks seda ju ostnud, kui oma elu esimest seelikut õmblesin :) Tean nüüd, kuidas nurkasid teha ja kuidas kandipaela panna ja siis ma tean, mismoodi ise paelu teha ja veel õppisin, et ... õmblemine on ikka peen kunst. Hoopis kergem on kirivööd kududa.
Minu põll tuli linane ja lihtne. Mareti oma uhke ja sitsidega-satsidega. Airi on väga hea õpetaja, räägib täpselt ära, kuidas midagi peita, kuidas õigesti teha, mis järjekorras. Maret puksis nagu pull ja tegi ikka omamoodi :)))) Igatahes valmis me oma põlled õmblesime ja no minu isikliku arvamuse kohaselt ikka väga hästi õmblesime!
Võin nüüd vabalt tervele külale kaneelirulle ja piparkooke teha :) ja kõigile põllesid õmmelda, kes tahavad :) Aga ilma naljata, siis tegelikult mind ikka kisub sinna õmblemise juurde viimasel ajal - ei tea, mis värk sellega on. Muudkui tahaks proovida ja enda mõõtude järgi teha ja enda valitud kangaga teha ja... Ei, ega heegeldan ja koon ja tikin ikka, aga õmmelda tahaks ka ja tahaks õigesti osata õmmelda. Nii, et silmal kena vaadata ja kehal hea kanda.
Ma riputasin oma põlle konksu otsa ja jään ootama, millal keegi soovib saada midagi jahust, sest põll vajab ju ristseid. Võibolla see keegi võiks olla Sebastian, kes ütleb, et küpseta palun neid maailma parimaid kaneelirulle? Usun, et midagi sellist võib juhtuda küll.
Aitäh, Airi, et viitsisid ja aitasid! Headus tuleb ikka ringiga tagasi - võid südamerahus seda ootama jääda :)
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar