Mina ja õmblen?

Ei õmble. Ma üldse ei oskagi õmmelda ja pealekauba on õmblemine täiesti ilge tegevus. Ilge selle pärast, et ma ei oska seda. Kuid mõnikord võib juhtuda, et Sa pead sööma oma sõnu ja natuke ikkagi õmblema. Liiatigi, kui Sulle on mehe poolt ostetud uhke Singeri õmblusmasin, mis kogub riiulis tolmu. 

Mul tekkis ühel imelikul hommikul tunne, et ma tahan endale uusi köögirätikuid. Selliseid vahvelkangast ja heegeldatud äärepitsiga. Kuna ma elan kolkas, siis tellisin Abakhanist vahvelkangast, mis jõudis minuni kahe ööpäevaga, rändas riiulisse ja sinna see kangas jäigi. Mingisuguseks neljaks kuuks, sest kõikide nende asjade kõrvalt, millesse ma olin end mässinud, polnud mul puhtalt selle pärast, et ööpäev kestab ainult 24 tundi, aega tegeleda jaburustega.

Mõnikord juhtub elus nii, et aeg tuleb ise Sinu juurde. Teate seda sõprade laulu nr 6? See, et sõber, Su silmad on väsinud ja sõnad on väsinud kah... Tule võta mu aega, sest aega mul on... Ma sain oma aja. Millise hinnaga, ma täna ei räägi, kuid aega mul on. 

Ma pesin kanga, triikisin kanga, pilutasin, et saada korralikud sirged rätikud. Traageldasin (kõige ilgem tegevus) ja õmblesin oma uhke Singeri masinaga ääred kenasti minumoodi kõverjoontega kinni. See kõik võttis tavatult kaua aega, sest mu käed ei taha minuga üldse koostööd teha. 

Kõik kohad olid niidijuppe täis ja mõned vandesõnad lasin ka kuuldavale, sest kui Sulle ikka üks asi ei meeldi, siis ei meeldi. Midagi ei ole teha. 

Valmis rätikutele tahtsin ilusaid valgeid pitse. Mitte uhkeid, selliseid 10 cm suuruseid fileeheegeldustehnikas tehtud pitse, mida A. Heinarule pidi VII või VIII klassis tegema ja mille mulle Lillepoe Tiina valmis tegi, vaid lihtsaid, väikeseid kaarekesi või midagi sellist. Valisin Cromptoni raamatust "200 heegeldatud lille, kaunistust ja pitsi" välja enda jaoks sobiva võlväärise ja mõtlesin, et köki-möki. 

Ära tegin! Aga ei olnud köki-möki. Mulle meeldib heegeldada, ausõna. Kui kellelegi on jäänud mulje, et mulle see tegevus ei istu, siis see on ekslik. Meeldib küll, väga, aga kui Su käed värisevad ja on tinarasked, siis vastiku jonnaka iseloomu tõttu pidin läbi pisarate heegeldama, sest ma ei suutnud mõista, miks kurat see kõik nii raske on ja mismoodi ei saa! Saab küll! Ja saingi... Neli, ilusat, võlvääristega köögirätikut - kaks naturaalvalget ja kaks pruuni. Milleks mul neid vaja oli?

Lihtsalt selle pärast, et ma ühel hommikul tõusin üles ja mul oli tunne, et ma nii väga tahaksin endale selliseid rätikuid... 

Sellest tundest, mis mind tabas täna, kui üks perepoegadest naturaalvalge köögirätikuga toorest munakollast kapi pealt ära pühkis, ei hakka ma pikalt rääkima. Seda suudab endale ette kujutada igaüks, kes on läbi raskuste mingisuguse asjaga hakkama saanud.