neljapäev, 25. aprill 2013

Kasvuhoone projekt

Tavaliselt, kui inimesel tuleb mõte endale midagi soetada, siis ta läheb poodi ja ostab endale selle asja. See on mugav ja vähe aega nõudev. Kuna meie pere on valdavas osas puupead, siis meil pole kombeks minna poodi ja osta asi, mille saab edukalt ise valmis teha.  Miks? Eks ikka selle isetegemise - ja koostegemise rõõmu pärast. 

Eelmisel aastal me ebaõnnestusime täielikult tomatitega. Meie kliimas avamaal tomatite kasvatamine on sama jabur, kui öelda hommikul Sassile, et kõik söök on otsas. Seetõttu oli selgemast selge, et kasvuhoonet on vaja. Sellist väikest ja armast, meie perele sobilikku kasvuhoonet. Kuna Arvo on üks äärmiselt lahtiste kätega mees, siis selge oli ka see, et see asi tuleb ise teha. 


Kes oleks uskunud, et meist saavad rohenäpud, eksole? Veel mõni aasta tagasi me mõnikord rääkisime, kuidas me lapsena pidime peenraid rohima ja milleks näha vaeva, kui kõiki asju on poest saada. Täna ütles Sebastian, et kas te pole tähele pannud, et see aasta olete te selle aiamaavärgiga palju hullemaks läinud kui eelmisel aastal. Arvo püüdis kohe väita, et ei ole midagi. Ma tuletasin meelde: kolme sorti basiilik, tšilli, herned, oad, majoran, kurgid, kasvuhoone. Arvo pidi tunnistama Sebastiani mõttekäigu õigsust.

Igatahes algas esmaspäeval projekt "Kasvuhoone". Keegi saagis, keegi värvis, keegi  sai proovida naelapüssi.


Keegi kaevas ja juuris, segas mulda kasvuturbaga, keegi juhatas töid. Sebastian on igal pool ninapidi juures ja kui ta just ise midagi kaasa ei tee, siis maailma kannatlikum passija on ta küll. 


Kõik andsid oma panuse. Mitte selle pärast, et pidi andma, vaid ikka selle pärast, et tahtsid anda. Robin muidugi vaidleks nüüd vastu, sest kui nad Erlendiga natuke värvima pidid, siis nad ei jõudnud ära kiruda, millist orjatööd nad jalgpalli asemel peavad tegema. Aga ma arvan, et kui iss talle suvel Jamie Oliveri repertuaarist tomatisalatit teeb, siis ta mõtleb tänutundega sellele orjatööle. 
Igatahes peale kolme täispikka tööpäeva on kasvuhoone valmis ja ootab õiget aega, et tomatid sinna saaksid kolida. 


Ilus, väike, omanäoline, isetegemise- ja koostegemiserõõmus valminud kasvuhoone.  Otsast lõpuni valmis tomatitele ja basiilikule. Kas oleks saanud kergemini, väiksema vaevaga? Küllap vist. Aga töö tegi ahvist inimese ja vähemasti meie arvates on enda tehtud ja koos tehtud  asjadel hoopis teine väärtus. Ma nii loodan, et sel aastal saame natuke rohkem enda tomateid süüa kui kaks. Me oleme selleks igatahes kõik teinud (eriti muidugi Arvo). 



2 kommentaari:

  1. See pisike roheline majake on lihtsalt võrratu! Oh kuidas ma sind kadestan! Ma pean rahulduma rõdul kasvavate muru- ja karulauguga :D Noh piparmündi panin ka endale uuesti seemnest idanema, aga ei taha ta mu aknalaual kasvada. Ja tippsibulate rohelisi otsi saan ka närida :) Basiilik-petersell ja muud sellid jätavad mind õnneks külmaks :) Mehele tee pai ja kiida :) Ja poegasid ka. Ja siis tee endale ka üks pikk-pikk pai!

    VastaKustuta