Ma tean kahte tüdrukut, olen neid ainult pildi pealt näinud ja nende tüdrukute emast on saanud läbi imelike radade minu skype- ja blogisõber. Ja mõnikord inimene ärkab üles ning tal on tunne. Mul küll on nii. Ma tõusen üles ja mind on tabanud mingisugune seletamatu soov teha midagi kellelegi.
Seekord tõusin üles ja mul oli tunne, et ma tahan teha Miale ja Martale nukud. Miks? Ei tea. Võibolla selle pärast, et nende ema on olnud juba kaks aastat mulle seletamatul moel läbi sotsiaalmeedia toeks. Võibolla selle pärast, et nende ema teab rohkem, kui peaks teadma. Võibolla ma loodan siiski saada kõrvitsat :D Ei tea. Oli tunne...
Sebastian küsis mu käes, et kellele ma nukke teen ja ma ütlesin, et Martale ja Miale. Ta muidugi ei tea, kes need tüdrukud on ja ma ei hakanud pikalt seletama ka. Ta oli tükk aega vakka ja siis ütles, et mis inimene paneb oma lapsele nimeks Mia? Nüüd ta peab ju lepatriinu olema...
Ma loodan, et Miale ja Martale nukud meeldivad või vähemasti nende emalegi :) Ja ärge te mõelge midagi, et ma olen peast soe. See oli tunne.... Ja tunnete vastu ei saa :)
Ja tunnete vastu ei peagi saama, eriti kui on nii ilus tunne :) Muide - mul tuli ka ükspäev üks tunne. Selline äratundmisrõõm ja tegemisrõõm. Sinuga seotud, kuid sa saad alles mai keskpaigas ehk teada ;) Päikest sulle!
VastaKustutaNii armas Sinust :) Ma siis ei protsesteeri, sest tunnete vastu ei saa...
VastaKustuta