Küsisin mingi aeg Laura (Sillar) käest, et kas ta ka sel aastal kogub
Naerata Ometi MTÜ "Jõulud haiglas" projekti raames isetehtud mänguasju, et neid siis nendele lastele toimetada, kes peavad jõulud haiglas veetma. Selgus, et Laura hakkab hoopis suuremaid tegusid Naerata Ometi MTÜ-s tegema ja nad ei ole talle veel mantlipärijat leidnud. Ma siis natuke aega hiljem kirjutasin Naerata Ometi meiliaadressile ja küsisin, et kas keegi hakkab mänguasju koguma ja sain vastsueks, et ikka veel ei ole kedagi leitud. November oli juba käes.
Ma natukene aega mõtlesin, mis teha. Mõtlesin oma kohustused ja oma
Tähtevere Avatud Naistekeskuse heategevusprojekti peale, mõtlesin kohustuste peale, mis mul on Seebuga ja tema kooliasjadega, mõtlesin kõikide koduste toimingute peale, mõtlesin, kuidas Arvot ei ole, mõtlesin, kas Robinil võib milleski minu abi vaja minna, jääme me Seebuga mingiks ajaks puhta kahekesi (ORKU saadab Robinit aegajalt Soome tööle) jne. Mõtlesin sellele, mis ma tahan kindlasti ennem jõule valmis saada enda jaoks, puhtalt enda hea tunde jaoks..... Et kui palju mul on vaba energiat....
Ma pakkusin Laurale ja Naerata Ometi MTÜ-le välja iseennast, sest teate ju küll, et kellelegi ei anta rohkem, kui ta kanda suudab ja mul oli tunne, et ma suudan haigete laste jaoks enda aega ja energiat leida. Ma lihtsalt tundsin, et ma pean seda tegema. Tegelikult olen juba viimased viis aastat selle "Jõulud haiglas" projektiga seotud olnud, sest olen ise mänguasjadega panustanud (
näiteks 2016 aasta panus), kuid organisatoorne pool on hoopis midagi muud. Naerata Ometi võttis mind rõõmsalt vastu :)
Ja siis algas töö. Tuli teha üleskutse ja seda jagada, jagada, jagada. Ma jagasin seda üleskutset igal võimalikul käsitööga tegeleval facebooke lehel. Laura hoiatas, et ma hakkan saama sadu kirju ja kuhjadega mänguasju. Aeg muudkui läks, midagi erilist ei juhtunud. Ja ei juhtunud lõpuni välja. Huvilisi oli vähe, liiga vähe. Ma ei tea, kas asi oli selles, et hakkasime infot jagama liiga hilja (oleks pidanud võibolla juba oktoobri alguses kampaania üleskutsega tegelema). Ometigi saadeti mulle mänguasju. Palju ilusaid mänguasju. Täpsemalt öeldes 117 mänguasja + lisaks minu enda tehtud 9 mänguasja ehk siis kokku 126 mänguasja. Kõik, kes panustasid, on kuhjaga ära teeninud tänu ja minu jaoks on iga minu koju jõudnud mänguasi väga, väga eriline, sest läbi selle sain ma olla projektile kasulik lisaks enda tehtud mänguasjadele ka organisatoorses pooles.
Minu isiklik panus sel korral oli üheksa mänguasja. Neli tükki olid heegeldatud ekstra selle projekti jaoks ja ülejäänud viis olid need mänguasjad, mis jäid üle Tähtvere heategevusprojektist. Rohkemaks ei olnud ma sel aastal võimeline...
|
Ennike |
|
Annika |
|
Karina |
|
Laura sokimaailm |
|
Lillelapsiku Loomaaed |
|
Linte külakeskuse käsitööring |
|
Mari-Ann |
|
Marju |
|
Merily |
|
MiaPuPe |
|
Olga |
|
Reve |
|
Sille |
|
Tatjana |
|
Triin |
|
Triinu Mölter |
|
Triinu Praks |
|
Tallinna Tuule lasteaia õpetajad |
|
Ulvi Maipuu |
|
Ulvi |
Me täname kõiki, kes oma kätega ja südamesoojusega haigete lastele mänguasju valmistasid. See on hoopis midagi muud, kui plastmassist lelu.... Mida väiksemad lapsed, seda rõõmsamad nad oma uute sõprade üle on.
Asja iroonia on see, et Sebastian paigutati täna erakorraliselt Tallinna Lastehaiglasse väga halbade neeru- ja maksanäitjatega..... Homme tulevad päkapikud Mustamäe lastehaiglasse kingipakke jagama. Mu oma laps on selle "Jõulud haiglas" projekti osa just sellisel moel, mida ma emana kõige vähem oleksin soovinud.... Me olime vaevalt palatisse jõudnud, kui tulid "Minu unistuste päeva" päkapikud kommi tooma :) Haigla on lapsi täis.... Kuigi nad võiksid olla kodudes ja valmistuda jõuludeks.... Nagu ka meie Seebuga... Elul on omad seadused.... Seebu hoiab vägisi pisaraid tagasi, mina hoian ikka saba püsti nii tema kui enda eest, sest... Me ei saa olukorda praegu muuta, me peame muutma enda suhtumist. Kurb on, väga kurb, aga teha pole midagi.
Me soovime Seebuga kõikidele haigetele lastele jõudu ja jaksu, palju tervist ja kiiret paranemist! On ju inglite aeg.... Küllap meiegi jaoks on kuskil peidus üks pisike jõuluime :)
Aitäh mänguasjameistrid, aitäh Laura ja aitäh Naerata Ometi MTÜ - iga väikseimgi tegu, mis tuleb otse südamest ja aitab just neid, kes seda kõige rohkem vajavad, on väärt paju enamat, kui viimase seeria BMW väljalase :P
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar