Rahvusooper Estonia ja Sahver

Kui ma ütlesin Sebastianile, et me läheme muusikali vaatama Estoniasse (koos Liivi klassiga), siis sealt hakkas tulema nagu kuulipildujast, kuidas ma olen peaaegu et hulluks läinud ja mis mul küll arus oli, kui ma otsustasin, et me läheme muusikali vaatama?! Ma siis küsisin, et mis see muusikal on? Ta jäi korra vakka ja ütles, et ju see on midagi sellist nagu ballett. Ta nimelt on korra elus käinud Estonias  balletti vaatamas ja sellest "vaimse" saanud ning nüüd ta arvas, et ma viin teda jälle sukkpükstes mehi vaatama, kes ei räägi ühtegi sõna. Ma siis seletasin, et mis vahe on balletil ja muusikalil ja et targem oleks ikkagi kõige pealt üks muusikal ära vaadata ja siis otsustada, kas Sulle meeldib või ei meeldi. 

Eile oli siis see päev. Tegime ennast Sebastiani ja Arvoga ilusaks (Robin ausõna polnud huvitatud) ning sõitsime rahvusooper Estoniasse. Võimas maja võimsa kunstiga! Arvo küll ütles, et kui sellest pealühtrist üks riba tilka peaks alla kukkuma, siis see läheb inimese peast otse läbi, aga Seebu arvas siis, et hea, et me rõdul oleme :) Ma ikka natukene põdesin ka, sest orkester ja laulud ja... No ma ju tunnen enda last - talle küll väga meeldib teatris käia, aga talle eriti ei meeldi, kui seal lauldakse. Käisime vaatamas Olav Ehala muusikali "Buratino", mille oli lavastanud Andres Dvinjaninov. Peaosatäitja juhtus olema sel päeval Märten männiste, kes on minu tädi poegade vend. Etendus algas kohe lauluga, kus papa Carlo laulis "Vana mehe laulu". Õnneks oli see laul tänu Sepo Seemanile (Su nägu kõlab tuttavalt) Sebastianile tuttav ja kui laul on talle tuttav, siis see ei häiri teda. Kui päris aus olla, siis tegelikult olidki selles muusikalis kuulda põhiliselt kolm laulu: vana mehe laul, Buratino laul ja Malvina lukuga päeviku laul. Need olid kolm põhilist laulu, mis etendust saatsid ja siis olid lisaks mõned teised laulud ka, mida Sebasian kuulnud ei olnud, aga need ei häirinud teda. Etendus oli väga hoogne ja Buratino tegi ikka üksjagu lärmi, kuid see on teatris suhteliselt tavaline ja Sebastian on sellega arvestanud. Eriti äge oli see, et klassikut oli kaasajastatud ehk siis läbi käisid fraasid püramiidskeem, mittetulundusühing jne. Kunstiline kujundus oli väga ilus, kuigi kogu etendus oli ühele keerlevale lavale ära paigutatud, oli see väga hästi tehtud. Ja millised kostüümid! Väga, väga ilusad ja värvikirevad, minule isiklikult meeldis kõige enam Malvina kostüüm. Natuke segaseks jäi loomade väljanägemise juures puuduvad sabad ja kõrvad, aga see on ainult minu kiiks tõenäoliselt. Väga äge oli Buratino puukostüüm - see oligi nagu päriselt puuhalg. 

Ja kui see Malvina laulma hakkas! Mul tulid külmavärinad peale - see lihtsalt oli nii puhas ja õrn! Muidugi olid kõigi hääled ilusad ja võimsad, aga minu jaoks oli Malvina hääl kõige kaunim. 

Sebastianile väga meeldis! Siit loo moraal - ära ole eelarvamusega! Jah, laulu oli palju, kuid nagu ma juba ütlesin, siis tegelikult lauldi enamuse osa ajast kolme laulu ja nendest kaks olid Sebastianile tuttavad. Igatahes sai ta kinnitust, et muusikal ei ole midagi halba ja tema ema siiski ei ole täielikult hulluks läinud :) Kui teil võimalust on, minge kindlasti oma lastega "Buratinot" vaatama - saab nalja ja hirmukõdi, ilusaid laule ja tuleb meelde jälle, et hea võidab kurja :)

Peale etendust läksime Sahvrisse lõunat sööma. Oleme Sahvris varem söömas käinud paar korda, mida erakordset just pole olnud. Selline keskmise tasemega  restoran. Mulle meeldis, et Sahver oli jõulurüüs, nii mõnus soe tunne puges kohe uksest sisse minnes põue. 

Viimatise ja eilse käigu vahel on toimunud tohutu  areng! Kindlasti oli toiduelamus suurem, kui keskmises restoranis. Mina sõin "Praetud veisemaks kartulipüree, praesibula ja veinikastmega" ja ma pole kindel, kas ma olengi varem nii head maksa saanud. See oli õrn, pehme, mahlane, väga hästi maitsestatud ja sobis ideaalselt kokku veinikastemega. Arvo sõi "Mahlane seakael röstitud  shimej seente ja kartulipüree peekoniga", Sebastian sai oma eriroa ehk "Mahlase seakaela friikartulitega". Meesinimesed ütlesid, et liha oli väga pehme ja mahlane, maitses mõlemale väga. Mul on hea meel, et polnud mingisugust probleemi kahest praest kokku kompunnida Seebule sobiv söök (kõige igavam söök, mida restoranis süüa :) ). Magustoiduks sõin mina "Manhattani toorjuustukooki" ja Sebastianile sai tellida 5.- eest vaniljejäätist. Väga hea toorjuustukook oli! See karamellikaste ja hapud marjad andsid nii palju juurde - tõeline maitseelamus ja just parasjagu suurusega koogitükk. Sebastian sööb vaniljejäätist alati hea meelega ja portsuga polnud koonerdatud. Arvo magusat ei söönud, ta ütles, et tal tuleb uni peale ja kes siis koju sõidab :) Ta jõi kohvi hoopis. Väga hea toiduelamuse saime! 

Arvo praad

Sebastiani praad

Minu praad

Väga elamusterohke pühapäev oli. Kultuurielamus ja toiduelamus -  kohe hea ja tugev tunne tuli sisse :) Et sai justkui jõudu juurde.... 

Koju jõudes oli Robin kodu ära koristanud, nõud ära pesnud, kodu soojaks kütnud... Kas saaks veel paremat pühapäeva olla? Käid linnas end turgutamas ja jõuad koju, kus kõik minu päevased toimetused on tehtud. Tundub, et midagi oleme kasvatuses ikka õigesti teinud :) Aitäh Robin! 

Ma ei julge väita, et saame vabalt edaspidi käia muusikale vaatamas, sest võib ju juhtuda, et mõni teine muusikal ei sobi Sebastiani kõrvadele üldse. Aga me oleme talle nüüd ära näidanud, mis ja kuidas need asjad on ja mul on väga hea meel, et Sebastiani esimene muusikali kogemus oli positiivne. See annab talle ehk edaspidi julgust veel proovida. Ja Sahvrile teen eraldi kniksu - tõesti olid head söögid ja soovitan soojal!

Teie Ennike